Uus tööriist aitab kaardistada nahkhiirte meelepäraseimad elupaigad linnaruumis

Linnas elavate nahkhiirte elupaikade säilimisel on tähtis osa suurtel puudel ja korras veekogudel. Tartu linnalooduse taastamise projekti raames arendatud mudel aitab ennustada, kus nahkhiired linnakeskkonnas elada võiksid. See aitab toetada looduskaitselist linnaplaneerimist. Loe loomaökoloogia nooremteaduri Christel Rose Bachmanni teadustööst Novaatorist. 

Elupaikade killustumise tõttu võime näha juhuslikult linna sattunud metsloomi üha sagedamini, kortermajade vahel siuglevatest rästikutest kuni kohviku ees jalutava ilveseni. Öise eluviisiga nahkhiired jäävad aga paljudele märkamatuks, kuigi võivad sobivusel meiega isegi elamist jagada. Nahkhiirte elupaikade säilitamine linnaruumis on oluline, kuna indikaatorliikidena saab jälgida nende abil inimtegevusest põhjustatud keskkonnamuutusi. Lisaks on nad suureks abiks näiteks tüütutest sääskedest vabanemisel, sest ainuüksi üks nahkhiir võib tunni aja jooksul ära süüa tervelt tuhat putukat, kirjutab Tartu Ülikooli loomaökoloogia nooremteadur Christel Rose Bachmann.

Paraku ei pruugi nahkhiirte käsi linnas hästi käia isegi juhul, kui neil on piisavalt varje- ja toitumispaiku. Mitmed inimtekkelised tegurid, nagu tehisvalgus, müra ja elupaiku killustavad teed, võivad raskendada nahkhiirte toitumist, omavahelist suhtlust ja lennunavigatsiooni.

Nahkhiirtele võime tahtmatult linnas kahju teha ka näiteks kortermaja renoveerides või kassi õuetiirule lastes. Lisaks meeldib mõnedele liikidele, näiteks põhja- ja pargi-nahkhiirele, elada meie ehitatud hoonetes. Seetõttu on eriti vanade ehitiste korrastamisel oluline kindlaks teha, ega majas allüürnikke ei leidu.

Linnastumise mõju vähendamiseks on oluline teada, millised alad ja tegurid pakuvad nahkhiirtele kõige paremaid elutingimusi. Tartu LIFE Roheringi linnalooduse taastamise projekti raames viisime 2023. aasta suvel läbi harrastusteaduse projekti, kus vabatahtlikel huvilistel oli võimalik tutvuda nahkhiirte eluoluga ja koguda andmeid etteantud piirkondades Tartu linnas. Vabatahtlikud nahkhiirehuvilised aitasid salvestada nahkhiirte häälitsusi ühel õhtul tervelt 189 erinevas punktis üle terve Tartu linna. Ühel teadlasel oleks kulunud selle väärtusliku info kogumiseks rohkem kui kuu.

Vabatahtlike kogutud andmete abil ja erinevate keskkonnateguritega arvestades selgitasin välja, milline linnakeskkond on meie nahkhiirtele enim meeltmööda. Selgus, et linnas on kõige tähtsam varje- ja sigimispaiku pakkuvate suurte puude olemasolu ning toidubaasi täiendavate veekogude lähedus. Tartu linna salvestuspunktides leidus kõige rohkem põhja-nahkhiiri. Eesti nahkhiirte seas on nad võrreldavad varestega, saades linnalembestena paremini hakkama, kui näiteks veekogudest sõltuvad veelendlased.

Tartu linnanahkhiirte tulemuste põhjal tegin ennustusmudeli, mis aitab välja selgitada, millistes linnapiirkondades nahkhiiri rohkem leidub. Kuigi mudel vajab veel rohkemate andmetega täiustamist, saab selle abil juba üsna hästi ennustada nahkhiirte esinemist ka Tallinnas.

Ennustusmudel ja selle edasiarendus on alles esimene samm, et aru saada, kuidas linnastumine Eesti nahkhiirtele mõjub. Näiteks oleks huvitav tulevikus teada, kas selline mudel töötab näiteks Lõuna-Euroopa linnades. Sealne elukeskkond erineb meie omast tunduvalt ja seal elavad teistsugused nahkhiireliigid.

Edasises uurimistöös plaanin välja selgitada, kuidas meie nahkhiirtel päriselt läheb. Muu hulgas kavatsen uurida, millised otsesed mõjud on linnastumisel nahkhiirte tervisenäitajatele ja kuidas siduda seda suurema pildiga. Näiteks pole teada, kas Eesti nahkhiired kannavad edasi inimestele ohtlikku marutaudi või mitte.

Rahvusvaheliselt kaitsealused nahkhiired pole olulised mitte ainult nende pakutava tasuta sääsetõrjeteenuse pärast, vaid aitavad lisaks jälgida meid ohustavate pikaajaliste keskkonnamuutuste mõju. Samuti toetavad nende eelistatud elupaigad ka teiste loomarühmade, eriti lindude ja putukate säilimist. Loodud ennustusmudel annab aimu, kus nahkhiired ennast hästi tunnevad ja kus võiks nende elukeskkonda parandada.

Säilitades vanu kõrgeid puid, hoides korras linnatiike ja renoveerides maju nahkhiiresõbralikult, saame nende põnevate ööloomade toimetulekule linnakeskkonnas kõik kaasa aidata.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi „Teadus 3 minutiga“ raames, mille finaal toimub 19. veebruaril.

Christel Rose Bachmann on TÜ loomaökoloogia nooremteadur, kelle uurimisobjektiks on nahkhiired. Kuna Eestis on nahkhiireuurijaid väga vähe, siis on tal teadustöö käigus võimalik avastada nende kohta palju uut ja põnevat. Muul ajal võib teda märgata hoopis lindude eestkõnelejana klaaspindadega kokkupõrgete asjus või Kabli linnujaamas neid rõngastamas. Lisaks panustab Bachmann ka keskkonnaagentuuri ulukiseire tehisintellekti arendusse või põgeneb sügaval metsas karu eest, kakke ja rähne seirates.